TÄHTSAIM ON LOOMNE VALK

T. J. Dunn, Jr., DVM,  avaldatud inglise keeles www.petmd.com

Valguvajadus on tähtis, kuid alahinnatud osa lemmikloomade toitmises. Tuntud ütlemises: “Sa oled see, mida sa sööd!” on kindlasti palju tõtt.

Kõik hoolivad loomaomanikud soovivad oma lemmikut õigesti toita.
Samas on enamikel inimestel väga erinev arusaam “parimast” koeratoidust. Suur osa eriarvamustest on seotud toitainega, mida me kutsume valguks või proteiiniks.

Järgnevalt uurimegi valgu tähtsust koerte toidust. Erinevalt kassidest (vaata siit), klassifitseeritakse koeri ka kui kõigesööjaid või omnivoore, kes on võimelised ellu jääma ka vaheldusrikka ja tasakaalustatud taimetoitu süües. Samas on väga suur vahe pelgalt ellujäämise ja täisväärtusliku elu vahel. Tegeliku koera heaolu tagab koeratoidus olev loomne valk ehk liha.

DogMeat

Emake loodus on loonud looma organismis ainevahetuslikud reeglid, millest meil, surelikena, pole võimu üle astuda. Just seetõttu pole võimalik kasse taimetoidul pidada. Ja just seetõttu kosuvad koerad toidul, mis sisaldab piisavalt liha.

Näen oma tööl sageli koeri, kes on viletsad kuna looduse ette kirjutatud vajadusi ei rahuldata. Nad on ülekaalulised, sügeleva ja kõõmase nahaga, sakrus ja murdunud karvastikuga, jõuetud ja haigustele vastuvõtlikud tegelsed. 95% neist toidetakse pidevalt kuivtoiduga, mis ei sisalda piisavalt loomseid toitaineid ja on üleküllastatud teraviljasaadustega. Neist kõige hullemad on odavad, maisipõhised, koeratoidud.

LOOMSED TOITAINED:

  • Veise-, lamba- ja sealiha;
  • Siseorganid (süda, maks, neerud, veri jne)
  • Kalad (lõhe, heeringas, jne)
  • Linnuliha (kana, kalkun, part)
  • Piimasaadused (või, juust, jne)
  • Munad

TAIMSED TOITAINED:

  • Teravili (mais, nisu, riis, kaer, soja)
  • Kiud (seedumatud taimsed osised)
  • Pähklid ja seemned
  • Puuviljad (õunad, pirnid, ploomid)
  • Köögiviljad (kartul, kapsas, peet)
  • Kaunviljad

 

 

Koerad vajavad liha!

Koerad tunnevad end hästi ainult lihal tuginevatel toitudel. Samas on loomsetel toitainetel tuginevatel toitudel oma riskid! Koerad küll seedivad tervilju (mais, nisu, kaer, soja), kuid saavad sealt liiga palju süsivesikuid ja liiga vähe aminohappeid (valke). Suhkruid (süsivesikuid) kasutab organism peamiselt oma energiatarbe rahuldamiseks. Ülejäänud osa aga muutub kiiresti rasvaks.

Seejuures ülearune valk eraldub neerude kaudu ja ei ladestu organismi rasvana. Teades seda, võib arvata, milline toit on parem kaalulangetamiseks… Kas tervaviljades valmistatud süsivesikute rikas või loomsel valgul põhinev koeratoit?

No nii… ma juba tean, mida sa mõtled! Liiga palju valku! See on ohtlik neerudele! Aga teades, et katsed, mis viisid sellisele tulemuseni, ei tehtud koertega, vaid rottidega, kellele söödeti neile ebaloomulikult kõrge valgusisaldusega toitu. (Mida arvab sellisest vusserdamisest emake Loodus?) Rotid jäid hätta valgu ülejääkidega seetõttu, et nad on taimetoitlased, mitte lihasööjad.

Koerad taluvad hästi toite, mis sisaldavad üle 30% valke kuivainest. Koerad on kiskjad ja karnivoorid. Rotid mitte. Nende varaste uuringute tulemused kanti üle koertele ja müüt “liiga palju valke kahjustab neere” ärkas elule. Ja nagu tihti kuulujuttudega levis kulutulena. Alles hiljuti selgus, et see pole tõsi!

Siin veel üks paljudest avastustest, mis kinnitab, et valgu vähendamine toidus ei kaitse tegelikult neere: “…restriction of protein intake does not alter the development of renal lesions nor does it preserve renal function. Considering these (research)

findings, the authors do not recommend reduction of dietary protein in dogs with renal disease or reduced renal function in order to achieve renoprotective effects.”
-Kirk’s Veterinary Therapy XI I, Small Animal Practice, page 861, written by Finco, Brown, Barsanti and Bartges

Nad küll soovitavad proteiini mõningast vähendamist, ku vere lämmastiku tase (BUN) on tõusnud üle 75, mis aitab säilitada vähest neerude eritamisvõimet. Samas rõhutavad samad autorid, et märksa otsustavam on kahjustunud neerude korral fosfori kogunemine organismi.

Ja veel üks ekspertarvamus: “Koer suudab seedida suuri koguseid loomseid valke” Prof. Dominique Grandjean DVM, Ph.D., at the Fourth Annual International Sled Dog Veterinary Medical Association Symposium (page 53 of 1997 PROCEEDINGS).
Nüüdseks, on pärast kolm aastakümmet kestnud Dr. David S. Kronfeld ja teiste uuringuid tõestatud koerlaste evolutsiooniline vajadus kõrge valgusisaldusega toidu järele, mida leidub eelkõige loomsetes kudedes. Lihased, maks, neerud, põrn, süda on eriti rikkad aminohaptetest, millest koera organismis toodetakse valke.

Koera ainevahetus vajab 22 aminohapet, et sünteesida kehale vajalikke valke. Neist 10 peab ta saama toidust. Ülejäänud 12 toodab koera organism maksas. Teraviljad on head süsivesikute, kiire energia allikad. Loomsed koed on aga paremini seeditavad ja omavad paremat aminohapete komplekti, kui terviljad.

Liha ja siseorganid (välja arvatud nahk, karvad, suled, hambad, sarved, kabjad ja sõrad) on erakordselt väärtuslikud proteiini allikad koertele. Tõepoolest, puhtad liha kõrvalsaadused on koertele väga kasulikud!

“Kas liiga palju valku koeratoidus on tõepoolest halb?” võid sa ikkagi küsida. Aga tee oma enda uuring ja kuisi selles osas kümnekonna toitumisspetsialisti (mitte loomapoe müügmehe) arvamist. Mis arvatavasti välja tuleb, et seal pole ühist arvamist mõiste “liiga palju valku koeratoidus” osas. Uuringud näitavad, et koerad seedivad lihtsalt üle 30% valgusisaldusega toitu kuivainest. (Kuivtoitudes on tavaliselt ca 10% vett, konservides aga keskeltläbi 74% vett.) Samas kui me vaatame, mida koerte eelased söövad igapäevaselt, siis seda on märksa rohkem, kui poes müügil olevates toitudes.

Kas sa oled kunagi näinud hulkuvat koera maisi- või oapõllul oma nälga kustutamas? Loodus on teinud koerast lihasöömismasina. Oma igapäevases loomatohtri töös näen ma, kui hästi mõjub koertele lihast valmistatud toit. Halvakvaliteetsel kuivtoidul peetavad koerad näevad head välja ainult siis, kui neile antakse ka oma söögilaualt ülejäänud kana, liha, mune, kodujuustu ja teisi “jääke”. Heas koeratoidus on liha (kana, veis, lammas, kala) alati esikohal!

“Aga kuidas on vanade lemmikutega?” võid sa küsida. “Olen kuulnud, et liigne valk on kahjulik nende neerudele. Isegi minu loomaarst ütleb nii.” Uuringud on tõestanud, et vaid juhul, kui vere lämmastiku sisaldus (BUN) on üle 75, siis annab valgu piiramine positiivset tulemust. Aga see ei tähenda, et valgud kahjustaksid koerte ja
kasside neere. Kahjustatud neerudega lemmikloomadele tuleks anda kõrgekvaiteetseid valke (muna, linnu- ja loomaliha)

Mida see siis tähendab vanade lemmikloomade jaoks? See tähendab, et pole vaja vähendada heakvaliteetset valku toidus pelgalt seetõttu, et lemmikloom on vana. Mõned uuringud isegi näitavad, et vananedes kasvab koerte valguvajadus kõrgemaks, kui täiskasvanu põlves. See ei tohiks meid üllatada, kui me arvestame asjaoluga, kui

pikka aega on koerte eellased olnud lihasööjad. Teraviljadel põhunevad toidud ilmusid alles 70 aastat tagasi, kui inimesed hakkasid hindama mugavust, lihtsust ja soodsust koeratoidu juures.

Jutu lõpetuseks tuleb tõdeda, et valguliig ei põhjusta mis tahes eas tervetel koertel ja kassidel neerukatusi. Ja millise toidu sa oma lemmikule valid, ole kindel, et esimene aines selle valmistamisel, on loomne liha. Ka vana lemmiklooma toitmine peaks toetuma kvaliteetsele loomsele valgule.

Kui sul on täiendav huvi lemmikloomade toitmise osas, siis soovitan sul soetada lihtsaltmõistetav Case, Carey ja Hirakawa raamatu Canine and Feline Nutrition.
Valk ja hüperaktiivsus

Paljud koerapidajad on tõenäoliselt kuulnud ka ütlust: “Kõrge valgusisaldusega toit muutis mu koera hüperaktiivseks!” Olen seda fenomeni püüdnu uurida aga pole leidnud aisatki teaduslikku põhjendust, mis viitaks sellisele võimalusele.

Kord juhtusin kuulama koerte “eksperdi” arvamust, kes väitis, et Purina Hi Pro põhjustas koertel hüperaktiivsust ja ta on seda tõepoolest näinud. Uurides aga selle toidu koostist, selgus, et see pole teps mitte valgurikas. Kuid nii need müüdid levivad.

Kokkuvõtteks julgustan ma teid veelkord toitma oma koeri kõrgekvaliteetse loomsel koel põhinevate toitudega, nagu emake loodus on ette näinud. Valguhirm on põhjendamatu!

 

Image: doggybytes / via Flickr
Copyright © PetMD all right reserved.
NOTICE: We collect personal information on this site.
To learn more about how we use your information, see our Privacy Policy.

Source URL: http://www.petmd.com/dog/nutrition/evr_dg_focusing_on_protein_in_the_diet

Posted in Määratlemata | 1 Comment

EAKATE LEMMIKLOOMADE TOITMINE

“Aga kuidas on vanade lemmikutega?” võid sa küsida. “Olen kuulnud, et liigne valk on kahjulik nende neerudele. Isegi minu loomaarst ütleb nii.”

Uuringud on tõestanud, et vaid juhul, kui vere lämmastiku sisaldus (BUN) on üle 75, siis annab valgu piiramine positiivset tulemust. Aga see ei tähenda, et valgud kahjustaksid koerte ja
kasside neere. Kahjustatud neerudega lemmikloomadele tuleks anda kõrgekvaiteetseid valke (muna, linnu- ja loomaliha)

Mida see siis tähendab vanade lemmikloomade jaoks? See tähendab, et pole vaja vähendada heakvaliteetset valku toidus pelgalt seetõttu, et lemmikloom on vana. Mõned uuringud isegi näitavad, et vananedes kasvab koerte valguvajadus kõrgemaks, kui täiskasvanu põlves. See ei tohiks meid üllatada, kui me arvestame asjaoluga, kui pikka aega on koerte eellased olnud lihasööjad. Teraviljadel põhunevad toidud ilmusid alles 70 aastat tagasi, kui inimesed hakkasid hindama mugavust, lihtsust ja soodsust koeratoidu juures.

Senior

Jutu lõpetuseks tuleb tõdeda, et valguliig ei põhjusta mis tahes eas tervetel koertel ja kassidel neerukatusi. Ja millise toidu sa oma lemmikule valid, ole kindel, et esimene aines selle valmistamisel, on loomne liha. Ka vana lemmiklooma toitmine peaks toetuma kvaliteetsele loomsele valgule.

Kui sul on täiendav huvi lemmikloomade toitmise osas, siis soovitan sul soetada lihtsaltmõistetav Case, Carey ja Hirakawa raamatu Canine and Feline Nutrition.
Valk ja hüperaktiivsus

Paljud koerapidajad on tõenäoliselt kuulnud ka ütlust: “Kõrge valgusisaldusega toit muutis mu koera hüperaktiivseks!” Olen seda fenomeni püüdnu uurida aga pole leidnud aisatki teaduslikku põhjendust, mis viitaks sellisele võimalusele.

Kord juhtusin kuulama koerte “eksperdi” arvamust, kes väitis, et Purina Hi Pro põhjustas koertel hüperaktiivsust ja ta on seda tõepoolest näinud. Uurides aga selle toidu koostist, selgus, et see pole teps mitte valgurikas. Kuid nii need müüdid levivad.

Kokkuvõtteks julgustan ma teid veelkord toitma oma koeri kõrgekvaliteetse loomsel koel põhinevate toitudega, nagu emake loodus on ette näinud. Valguhirm on põhjendamatu!

 

Copyright © PetMD all right reserved.
NOTICE: We collect personal information on this site.
To learn more about how we use your information, see our Privacy Policy.

Source URL: http://www.petmd.com/dog/nutrition/evr_dg_focusing_on_protein_in_the_diet

 

Mida sinu lemmikloom tahaks sulle öelda? Tee talle tasuta TERVISEPLAAN!*

Riskihinnang

 * Riskide korraldus on hetkel veel katsetamise järgus ja ei taga lõplikult õigeid tulemusi. Igasuguste ebakõlade korral palume anda tagasisidet.
Posted in Määratlemata | Leave a comment

KOERAD VAJAVAD LIHA

Koerad tunnevad end hästi ainult lihal põhinevatel toitudel.  Koerad küll seedivad tervilju (mais, nisu, kaer, soja), kuid saavad sealt liiga palju süsivesikuid ja liiga vähe aminohappeid (valke). Suhkruid (süsivesikuid) kasutab organism peamiselt oma energiatarbe rahuldamiseks. Ülejäänud osa aga muutub kiiresti rasvaks.

Seejuures ülearune valk eraldub neerude kaudu ja ei ladestu organismi rasvana. Teades seda, võib arvata, milline toit on parem kaalulangetamiseks… Kas tervaviljadest valmistatud süsivesikute rikas või loomsel valgul põhinev koeratoit?

 

Meat

 

 

No nii… ma juba tean, mida sa mõtled! Liiga palju valku! See on ohtlik neerudele! Aga teades, et katsed, mis viisid sellisele tulemuseni, ei tehtud koertega, vaid rottidega, kellele söödeti neile ebaloomulikult kõrge valgusisaldusega toitu. (Mida arvab sellisest vusserdamisest emake Loodus?) Rotid jäid hätta valgu ülejääkidega seetõttu, et nad on taimetoitlased, mitte lihasööjad.

Koerad taluvad hästi toite, mis sisaldavad üle 30% valke kuivainest. Koerad on kiskjad ja karnivoorid. Rotid mitte. Nende varaste uuringute tulemused kanti üle koertele ja müüt “liiga palju valke kahjustab neere” ärkas elule. Ja nagu tihti kuulujuttudega levis kulutulena. Alles hiljuti selgus, et see pole tõsi!

Siin veel üks paljudest avastustest, mis kinnitab, et valgu vähendamine toidus ei kaitse tegelikult neere: “…restriction of protein intake does not alter the development of renal lesions nor does it preserve renal function. Considering these (research)

findings, the authors do not recommend reduction of dietary protein in dogs with renal disease or reduced renal function in order to achieve renoprotective effects.”
-Kirk’s Veterinary Therapy XI I, Small Animal Practice, page 861, written by Finco, Brown, Barsanti and Bartges

Nad küll soovitavad proteiini mõningast vähendamist, ku vere lämmastiku tase (BUN) on tõusnud üle 75, mis aitab säilitada vähest neerude eritamisvõimet. Samas rõhutavad samad autorid, et märksa otsustavam on kahjustunud neerude korral fosfori kogunemine organismi.

Ja veel üks ekspertarvamus: “Koer suudab seedida suuri koguseid loomseid valke” Prof. Dominique Grandjean DVM, Ph.D., at the Fourth Annual International Sled Dog Veterinary Medical Association Symposium (page 53 of 1997 PROCEEDINGS).
Nüüdseks, on pärast kolm aastakümmet kestnud Dr. David S. Kronfeld ja teiste uuringuid tõestatud koerlaste evolutsiooniline vajadus kõrge valgusisaldusega toidu järele, mida leidub eelkõige loomsetes kudedes. Lihased, maks, neerud, põrn, süda on eriti rikkad aminohaptetest, millest koera organismis toodetakse valke.

Koera ainevahetus vajab 22 aminohapet, et sünteesida kehale vajalikke valke. Neist 10 peab ta saama toidust. Ülejäänud 12 toodab koera organism maksas. Teraviljad on head süsivesikute, kiire energia allikad. Loomsed koed on aga paremini seeditavad ja omavad paremat aminohapete komplekti, kui terviljad.

Liha ja siseorganid (välja arvatud nahk, karvad, suled, hambad, sarved, kabjad ja sõrad) on erakordselt väärtuslikud proteiini allikad koertele. Tõepoolest, puhtad liha kõrvalsaadused on koertele väga kasulikud!

“Kas liiga palju valku koeratoidus on tõepoolest halb?” võid sa ikkagi küsida. Aga tee oma enda uuring ja kuisi selles osas kümnekonna toitumisspetsialisti (mitte loomapoe müügmehe) arvamist. Mis arvatavasti välja tuleb, et seal pole ühist arvamist mõiste “liiga palju valku koeratoidus” osas. Uuringud näitavad, et koerad seedivad lihtsalt üle 30% valgusisaldusega toitu kuivainest. (Kuivtoitudes on tavaliselt ca 10% vett, konservides aga keskeltläbi 74% vett.) Samas kui me vaatame, mida koerte eelased söövad igapäevaselt, siis seda on märksa rohkem, kui poes müügil olevates toitudes.

Kas sa oled kunagi näinud hulkuvat koera maisi- või oapõllul oma nälga kustutamas? Loodus on teinud koerast lihasöömismasina. Oma igapäevases loomatohtri töös näen ma, kui hästi mõjub koertele lihast valmistatud toit. Halvakvaliteetsel kuivtoidul peetavad koerad näevad head välja ainult siis, kui neile antakse ka oma söögilaualt ülejäänud kana, liha, mune, kodujuustu ja teisi “jääke”. Heas koeratoidus on liha (kana, veis, lammas, kala) alati esikohal!

“Aga kuidas on vanade lemmikutega?” võid sa küsida. “Olen kuulnud, et liigne valk on kahjulik nende neerudele. Isegi minu loomaarst ütleb nii.” Uuringud on tõestanud, et vaid juhul, kui vere lämmastiku sisaldus (BUN) on üle 75, siis annab valgu piiramine positiivset tulemust. Aga see ei tähenda, et valgud kahjustaksid koerte ja
kasside neere. Kahjustatud neerudega lemmikloomadele tuleks anda kõrgekvaiteetseid valke (muna, linnu- ja loomaliha)

Mida see siis tähendab vanade lemmikloomade jaoks? See tähendab, et pole vaja vähendada heakvaliteetset valku toidus pelgalt seetõttu, et lemmikloom on vana. Mõned uuringud isegi näitavad, et vananedes kasvab koerte valguvajadus kõrgemaks, kui täiskasvanu põlves. See ei tohiks meid üllatada, kui me arvestame asjaoluga, kui

pikka aega on koerte eellased olnud lihasööjad. Teraviljadel põhunevad toidud ilmusid alles 70 aastat tagasi, kui inimesed hakkasid hindama mugavust, lihtsust ja soodsust koeratoidu juures.

Jutu lõpetuseks tuleb tõdeda, et valguliig ei põhjusta mis tahes eas tervetel koertel ja kassidel neerukatusi. Ja millise toidu sa oma lemmikule valid, ole kindel, et esimene aines selle valmistamisel, on loomne liha. Ka vana lemmiklooma toitmine peaks toetuma kvaliteetsele loomsele valgule.

Kui sul on täiendav huvi lemmikloomade toitmise osas, siis soovitan sul soetada lihtsaltmõistetav Case, Carey ja Hirakawa raamatu Canine and Feline Nutrition.
Valk ja hüperaktiivsus

Paljud koerapidajad on tõenäoliselt kuulnud ka ütlust: “Kõrge valgusisaldusega toit muutis mu koera hüperaktiivseks!” Olen seda fenomeni püüdnu uurida aga pole leidnud aisatki teaduslikku põhjendust, mis viitaks sellisele võimalusele.

Kord juhtusin kuulama koerte “eksperdi” arvamust, kes väitis, et Purina Hi Pro põhjustas koertel hüperaktiivsust ja ta on seda tõepoolest näinud. Uurides aga selle toidu koostist, selgus, et see pole teps mitte valgurikas. Kuid nii need müüdid levivad.

Kokkuvõtteks julgustan ma teid veelkord toitma oma koeri kõrgekvaliteetse loomsel koel põhinevate toitudega, nagu emake loodus on ette näinud. Valguhirm on põhjendamatu!

 

Copyright © PetMD all right reserved.
NOTICE: We collect personal information on this site.
To learn more about how we use your information, see our Privacy Policy.

Source URL: http://www.petmd.com/dog/nutrition/evr_dg_focusing_on_protein_in_the_diet

 

Mida sinu lemmikloom tahaks sulle öelda? Tee talle tasuta TERVISEPLAAN!*

Riskihinnang

 * Riskide korraldus on hetkel veel katsetamise järgus ja ei taga lõplikult õigeid tulemusi. Igasuguste ebakõlade korral palume anda tagasisidet.
Posted in Määratlemata | Leave a comment

OLED SEE, MIDA SA SÖÖD!

T. J. Dunn, Jr., DVM,  avaldatud inglise keeles www.petmd.com

Valguvajadus on tähtis, kuid alahinnatud osa lemmikloomade toitmises. Tuntud ütlemises: “Sa oled see, mida sa sööd!” on kindlasti palju tõtt.

Kõik hoolivad loomaomanikud soovivad oma lemmikut õigesti toita.
Samas on enamikel inimestel väga erinev arusaam “parimast” koeratoidust. Suur osa eriarvamustest on seotud toitainega, mida me kutsume valguks või proteiiniks.

Järgnevalt uurimegi valgu tähtsust koerte toidust. Erinevalt kassidest (vaata siit), klassifitseeritakse koeri ka kui kõigesööjaid või omnivoore, kes on võimelised ellu jääma ka vaheldusrikka ja tasakaalustatud taimetoitu süües. Samas on väga suur vahe pelgalt ellujäämise ja täisväärtusliku elu vahel. Tegeliku koera heaolu tagab koeratoidus olev loomne valk ehk liha.

DogMeat

Emake loodus on loonud looma organismis ainevahetuslikud reeglid, millest meil, surelikena, pole võimu üle astuda. Just seetõttu pole võimalik kasse taimetoidul pidada. Ja just seetõttu kosuvad koerad toidul, mis sisaldab piisavalt liha.

Näen oma tööl sageli koeri, kes on viletsad kuna looduse ette kirjutatud vajadusi ei rahuldata. Nad on ülekaalulised, sügeleva ja kõõmase nahaga, sakrus ja murdunud karvastikuga, jõuetud ja haigustele vastuvõtlikud tegelsed. 95% neist toidetakse pidevalt kuivtoiduga, mis ei sisalda piisavalt loomseid toitaineid ja on üleküllastatud teraviljasaadustega. Neist kõige hullemad on odavad, maisipõhised, koeratoidud.

LOOMSED TOITAINED:

  • Veise-, lamba- ja sealiha;
  • Siseorganid (süda, maks, neerud, veri jne)
  • Kalad (lõhe, heeringas, jne)
  • Linnuliha (kana, kalkun, part)
  • Piimasaadused (või, juust, jne)
  • Munad

TAIMSED TOITAINED:

  • Teravili (mais, nisu, riis, kaer, soja)
  • Kiud (seedumatud taimsed osised)
  • Pähklid ja seemned
  • Puuviljad (õunad, pirnid, ploomid)
  • Köögiviljad (kartul, kapsas, peet)
  • Kaunviljad

Image: doggybytes / via Flickr
Copyright © PetMD all right reserved.
NOTICE: We collect personal information on this site.
To learn more about how we use your information, see our Privacy Policy.

Source URL: http://www.petmd.com/dog/nutrition/evr_dg_focusing_on_protein_in_the_diet

Mida sinu lemmikloom tahaks sulle öelda? Tee talle tasuta TERVISEPLAAN!*

Riskihinnang

 * Riskide korraldus on hetkel veel katsetamise järgus ja ei taga lõplikult õigeid tulemusi. Igasuguste ebakõlade korral palume anda tagasisidet.
Posted in Juhised | Leave a comment

MILLINE ON HEA KOERATOIT?

 

Mida sinu lemmikloom tahaks sulle öelda? Tee talle tasuta TERVISEPLAAN!*

Riskihinnang

 * Riskide korraldus on hetkel veel katsetamise järgus ja ei taga lõplikult õigeid tulemusi. Igasuguste ebakõlade korral palume anda tagasisidet.
Posted in Määratlemata | 1 Comment

KILPNÄÄRME ALATALITUS

Hüpotüreoidism ( HT, hypothyroidism) on lühidalt kilpnäärme hormooni vaegus, mistõttu on häiritud paljud kehafunktsioonid. HT-d arvatakse basenjide hulgas olevat rohkem, kui keskmiselt koerte hulgas. HT-d jagatakse primaarseks, sekundaarseks ja tertsiaarseks. Enamlevinud on primaarne HT, mida enamasti põhjustavad autoimmuunne lümfotsütaarne türeoidiit( ALT/autoimmune lymphocytic thyroiditis) või idopaatiline folliikulite atroofia (IFA/idiopathic follicular atrophy). Autoimmuunne lümfotsütaarne türeoidiit arvatakse olevat pärilik, polügeense edasikanduvuse ja perekondliku eelsoodumusega. IFA on nn teadamata põhjusega kilpnäärme rakkude kadumine. Arvatakse siiski, et 75 % idiopaatilisest rakkude kaost on ALT jätk või lõppstaadium – seega pärilik. Vaid ca’ 25 % juhudest on rakkude hävimine seletamatu põhjusega. See seisund avaldub reeglina vanematel koertel (väga harva noortel). Tõelist IFA-d ei loeta enamasti pärilikuks.

Hüpotüroid

HT tunnused võivad olla kehakaalu tõus, halb karva kvaliteet ja vähenenud aktiivsuse tase, letargia, agressiivsus, aga ka nt. viljatus, krambid jm. Esmane avaldumine võib esineda juba noortel täiskasvanutel (vanuses 2-3 aasta). Diagnoosimiseks kasutatakse vereanalüüse ja anamneesi andmeid. Eelnevalt korras olnud vereproovid ei välista haigestumist hilisemas vanuses. Täielikku tervistumist haigusel ei ole, kuid üsna edukalt kasutatakse asendusravi, manustades koertele kipnäärmehormooni. Asendusravi on eluaegne.

Mida sinu lemmikloom tahaks sulle öelda? Tee talle tasuta TERVISEPLAAN!*

Riskihinnang

 * Riskide korraldus on hetkel veel katsetamise järgus ja ei taga lõplikult õigeid tulemusi. Igasuguste ebakõlade korral palume anda tagasisidet.
Posted in Määratlemata | Leave a comment

PARIM KOERTE KUIVTOIT

.

Milline on parim koerte kuivtoit? Vaata TERVISLIK KOERATOIT grupp https://www.facebook.com/groups/491600974274252/

.

Posted in Määratlemata | Leave a comment

uu-jeee

BeachDog

Posted in Määratlemata | Leave a comment

Kliendiüritus lauluväljakul

12.04.14 pärastlõunal toimus meil tore kokkusaamine Petcarebridge huvilistega, kes lustisid seal oma loomadega ja jagasid oma arvamust loomaarmastajate muredest ja rõõmudest…

Petcarebridge fännid

Petcarebridge fännid

Posted in Määratlemata | Leave a comment

ENNETUS ON ÕIGEM, KUI ÕNNETUS…

.Lemmikloomad ei räägi inimkeeles… Me ei tea kui neil on mure, seetõttu tegeletakse tihti nende tervisega alles siis, kui midagi juhtub. Siiski on iga gramm ennetust kaalukam, kui kilo ravi. See säästab teie rahakotti, närve ja tagab lemmiku heaolu. Tea oma lemmiku terviseriske ning enneta neid Petcarebridge*abiga.

 

 

Mida sinu lemmikloom tahaks sulle öelda? Tee talle tasuta TERVISEPLAAN!*

Riskihinnang

 * Riskide korraldus on hetkel veel katsetamise järgus ja ei taga lõplikult õigeid tulemusi. Igasuguste ebakõlade korral palume anda tagasisidet.
Posted in Määratlemata | 2 Comments